Kuidas Seikluskliinik sai alguse .

See kõik algas 2005. aasta suvel, kui Raki rääkis oma unistusest näha virmalisi. Olin kunagi varem korra mägimatkal matkanud ja ilma pikema mõtlemiseta ja selle ettevalmistusega otustasime: „Lähme siis Lappi!“ Nii algas retk, mis tundus algul lihtsalt ühe sõpruskonna suusamatkana, ent osutus millekski palju suuremaks.

Lapimaa karge õhk, sügav tundralumi ja üks korralik suusatorm olid meie esimesed katsumused. Lapimaa mägede ja tundraradade vahel juhtus rohkem, kui oleks osanud unistada. Seal oli kaunist valgust, pisaraid, nalja ja väsimust, aga eelkõige seda tunnet, et iga päev toob midagi, mida ei oska oodata. 

Neljandal matkapäeval sündiski idee ettevõttest, mis korraldaks retki, kus on teada vaid algus ja lõpp – aga kõik nende vahel on seiklus. Mitte tuim turism, vaid elu enda juhitud teekond.Nii sündis mõte Seikluskliinikust, kohast, kus ravitakse argipäeva seikluse ja vabadusega. Idee tundus täiuslik, ent kui saabus aeg ettevõtet ametlikult registreerida, sattusime ootamatu takistuse ette: ametnikud ütlesid, et kliinik on raviasutus ja sellist nime kasutada ei või. Naersime ja mõtlesime... noh, olgu peale, küll elu leiab tee! Nii saigi esialgu ettevõtte ametlikuks nimeks Seiklusabi, kuid meie südamepõhjas ja veebiaadressil jäi alles see päris nimi – Seikluskliinik.

Sealt edasi kulges kõik nagu hea lugu peabki: Gruusia mäed, Nepali rajad, Peruu inkaderada ja Madagaskarid looduspargid. Iga reis tõi uusi inimesi ja uusi hetki, kus saime aru, et me ei korralda lihtsalt reise vaid me loome elu parimaid lugusid.

Nüüd, 20 aastat hiljem, tunneme end ikka samamoodi nagu tol esimesel suusamatkal: nägu tuules, lumehelbed põskedel ja silmapiir ees. Ja kui keegi ütleb, et tal on üks unistus, üks mõte uue seikluse jaoks, siis meie vastame ikka:„Teeme ära.“