Seikluskliinik korraldab harukordse südasuvise seikluse, mis algab jällegi süstadel. Sellele korral ei lähe me jõele, vaid mõõdame meremiile, suhteliselt suletud ja rahulikul Haapsalu lahel.

Aerutame mööda sopilist Läänemaa ja Haapsalu rannajoont. Sellel teekonnal näeme Haapsalu linna erinevatest külgedest ja täiesti teisest vaatenurgast, merelt.

Teekonnal näeme Lääne-Eestile iseloomulikku käänulist ja pilliroogu kasvanud rannajoont. Vahepeal saame randuda Väike-Roograhul, Suur-Roograhul ja Mustassaarel. Lõpuks ületame Haapsalu lahe ja maabume Noarootsis, Österbys.

Eelmise sajandi alguses, kohalike talumeeste poolt raudkividest rajatud sadamamuul asub Österby külas ja on ca 265 m pikkune. Sealtkaudu toimus regulaarne paadiühendus Haapsaluga kuni aastani 1994.

Õhuks leiame mõnusa koha laulvate liivadega mererannas, paneme püsti telklaagri ja naudime suveilma. Meeleolu loovad päikeseloojang laulvatel liivadel, õhtusöök, suitsulest ja lõkkekartul.

Teisel päeva hüppame jalgratastele ja avastame huvitava ajalooga Noarootsi piirkonda. Meie teele jäävad erinevad vaatamist ja uurimist väärivad paigad. Neist tuleb juttu allpool.

Lõunasöögiks on mõlemal päeval kerged võileivad, müslibatoonid, halvaa, pähklid kuivatatud puuviljad jmt. energiatoit.

Juhul kui ilm mängib meile vingerpussi, siis saame vahetada päevasid. Esimene päev ratastel ja teisel päeval süstadel.

Seikluskliinik hoolitseb kogu transpordi eest! Seiklejad, rattad ja süstad Tallinnast Läänemaale ning tagasi. Kui keegi soovib tulla oma transpordiga, siis kohtume eelnevalt kokkulepitud kohas ja ajal.

Rattad korjame kokku eelneval päeval, kokkulepitud ajal (teeme 1 ringi). Kelellel sellel ajal pole võimalik ratast üle anda, siis saab tuua selle ise Seikluskliiniku staapi.

1. augusti hommikul koguneme kokkulepitud kohas ja võtame kõik seiklejad peale, need kes soovivad tulla SK transpordiga. Tagasi Tallinnasse jõuame 2. augusti õhtul.

Matk on jõukohane enamustele inimestele, kes on vähegi looduses liikuja. Me ei tee võidu, vaid naudime loodust ja vaateid. Hoiame grupi koos. Matkatarbeid ei pea ka ratastel vedama vaid saab hoiustada saateautos.

Matka viivad läbi Seikluskliiniku asutajad Allan ja Raki.

Seikluse hind on 150 € osaleja kohta

Hind sisaldab:
- Rataste transport Tallinnast Läänemaale ja tagasi
- Süstade transporti
- Seiklejate transporti
- Süstade renti + põlled, vestid, aerud
- Matkasööki: Lõuna 2x, hommik ja korralik õhtusöök
- Matkakööki jm. ühisvarustust
- Matkaapteeki
- Matkajuhti
- Autojuht/kokk saateautoga

Seiklejatel peab endal olema:
- Ratas, kiiver ja liiklusvest
- Sööginõud ja telkimisvarustus (telk, matt, magamiskott)
- Ilmale vastav riietus, jalanõud ja vahetusriided
- Isiklikud matkatarbed

------------------------

Noarootsi poolsaar on tekkinud viimase 3300 aasta jooksul maakerke tagajärjel. Poolsaare selgroo moodustab Paslepa-Pürksi joonel loode-kagusihiline moreenist künnis. Österbist võtame suuna Vööla peale.

Aastatuhandete eest – Läänemere arenguetapil, mida teadlased nimetavad Limneamereks – kerkis merest tolle aja merepõhja kõrgeim koht praeguse Paslepa kohal. Algas võitlus maa ja mere vahel, kuni lõpuks ulatus üle merepinna praegune Paslepa-Pürksi oos. Tollal moodustas see loode-kagu suunaliste saarekeste ahela, mis tänaseks on kerkinud juba 10 meetrini üle merepinna. Maapinna aeglane tõus jätkus. Saare ümbruses kerkis merest teisi väiksemaid saari, mis liitusid suuremaga. Saar kasvas rohkem laiuti kui kõrgusse. 1770. aastal oli Noarootsi veel eraldi saar. Saare ja mandri vahelises väinas paiknes kaks suuremat saart – Hara ja Lückholm. Lääne pool asunud Ramsholm oli Noarootsist eraldatud laia väinaga.

On teada, et 1715 a. juulis jättis Peeter I oma laeva Osmussaare juurde ankrusse ja purjetas läbi Noarootsi saarte ja mandri vahelise merekitsuse Haapsallu.

Läänemaa suurimaks järveks on Sutlepa meri, mis eraldus merest vaid mõned sajad aastad tagasi. Tema pindala on 2,4 km2. Noarootsi poolsaarele jäävad veel Kudani ja Karjatsi järved, mis kõik on väga madalad ning lakkavad lähitulevikus ilmselt olemast.
Noarootsi (Nyckholmi) saart mandrist.

Siinsed pesitsus-, sulgimis- ja rändepeatuspaigad on väga olulised paljudele linnuliikidele. Ala väärtustavad veel säilinud ulatuslikud rannaniidud mitmete haruldaste taimeliikidega, suured kalakoelmud ning ravimuda leiukohad. Kaitsealal on kindlaks tehtud 206 linnuliiki. Siin pesitseb 116 linnuliiki, neist 97 on kaitse all. I kategooria kaitsealustest liikidest on nähtud merikotkast, toitekülalisena ja läbirändel võib kohata must-toonekurge, kala- ja kaljukotkast. II kategooriast on kaheksa linnuliiki. Kahepaiksetest elab siin kõre.

Salajõe - Ingküla tee lähistel asuvad kaks suurt rändrahnu (Kasemetsa ja Allika rahn). Suurema rahnu kõrgus on 3,9 m ja väiksema kõrgus 3,4 m. Gneissbretsad on tekkinud ca 540 milj aastat tagasi, kui Osmussaare lähedale merre langes Negrundi meteoriit.

Haapsalu lahe tagumisse roostunud nurgakesse suubub kohalik väike jõgi – Salajõgi. Oma nime on see veesoon saanud sellest, et ta voolab keskjooksul ligi poolteist kilomeetrit maa all. Sealsete karstinähtuste kaitseks ongi loodud kahest lahustükist koosnev Salajõe maastikukaitseala.

Neeldumisala on osaliselt võsastunud 600 meetrit pikk ja 100 meetrit lai looklev org, mille sügavus küünib seitsme ja poole meetrini. Siin on 35 eri arengujärgus karstilehtrit, millest suurimad, Haudadeks kutsutavad, on kuni 50 m pikad ja 20 m laiad. Suvel on nõgu kuiv, vee neelavad siis juba esimesed karstilehtrid, mis suudavad vastu võtta üle 170 l/s. Suurvee aegu voolab jõgi aga kuni maanteeni, mille ette moodustub neelamisvõime ületamise korral väike järv. Vett võib seal näha ka talviti: selle aasta jaanuaritormi ajal oleks tee ääres sügavust piisanud isegi paadisõiduks. Kunagi oli karstinõgu tänu oma viljakale põhjale hea heinamaa. Nüüd, kui heina enam ei niideta, vohavad siin nõgesed, kasvavad põldmari ja humal.

Uuejõe ümbrus on huvitav oma rändava jõesuu ja iidsete hongadega. Kalamehed käivad jõesuudme lähedal lesta püüdmas, lähedale jääb laulva liivaga mererand.

Põõsaspea neem Spithami külas on Eesti mandriosa loodepoolseim punkt. Neeme kirderannal paljanduvad keskordoviitsiumi Jõhvi lademe savikad lubjakivid. Paepõranda laadse paljandi teevad ainulaadseks paes leiduvad kaltsedoonimugulad, mille sees olevates kvartsipesades leidub väikesi ametüste. Üle Põõsaspea neeme kulgeb tähtis arktiliste veelindude rändetee. Seal on parimaid lindude vaatluspaiku Läänemere rannikul.


Tule, lähme seikleme mõnusas seltskonnas!

 

01-02.08.2020